
Artikkel rakenduse Smash Colors: Music Ball Rush kohtaKas Smash Colors: Music Ball Rush on parem valik kui klaverimäng?
AppCompare
Kui oled harjunud mängima Real Piano, Piano Stari või rakenduses Klaver - muusika mängud virtuaalklaveril, siis Smash Colors: Music Ball Rush ei ole lihtsalt järgmine samalaadne muusikamäng. See vahetab kogu põhiharjumuse: klahvide vajutamise asemel jälgid liikuvat rada, ootad õiget hetke ja purustad värvilisi palle muusika taktis. Minu hinnang on üsna selge: vahetus tasub ära mängijale, kes tahab kiiret rütmikatset ja kordusmängu pinget, kuid mitte inimesele, kes otsib sõrmitsemise kaudu päris klaveritunnet või meloodia õppimist.
Selle mängu väärtus ei peitu selles, et ta asendaks klaverirakenduse. Ta teeb midagi muud ja teeb seda kõige paremini lühikeste mängusessioonidena. Üks lugu algab peaaegu süütult: pall liigub mööda värvilist rada, taustal käivitub tuttava ülesehitusega pala ning sinu ülesanne on tabada lööke järjest täpsemalt. Mõne sekundi pärast muutub lihtne jälgimine keskendumisharjutuseks, kus üks hilinenud puudutus võib rütmi lõhkuda.
Smash Colors: Music Ball Rush
BADSNOWBALL HONGKONG LIMITED · 4,2 · Free · Android, iOS
Milline vahetus tegelikult ees ootab?
Miks üldse tuttavast rakendusest lahkuda?
Virtuaalklaveri mängud annavad alguses väga otsese rahulduse. Vajutad klahvi ja kuuled nooti; proovid meloodiat ning tunned, et sinu sõrm põhjustab heli. Real Piano sobib inimesele, kes tahab klahvide paigutust uurida või lihtsalt ekraanil vabalt mängida. Piano Star ja Klaver - muusika mängud muudavad aga harjutamise mängulisemaks, sidudes noodid, laulud ja punktid üheks lihtsaks tegevuseks.
Smash Colors: Music Ball Rush läheneb muusikale kaugemalt. Sa ei loo helirida ise, vaid liigud juba valmis loo sees. See võib tunduda väikese muutusena, kuid mängutunne muutub täielikult. Klaveri puhul on tähelepanu sõrmedel ja klahvidel; siin on see silmadel, ajastamisel ja katkestamata rütmil. Kui oled tüdinenud samade klahvide vajutamisest või soovid mängu, mida saab alustada ühe käega kümneks minutiks, on vahetamiseks mõjuv põhjus olemas.
Veel üks põhjus on kordusmängu iseloom. Klaverirakenduses kordad lugu sageli selleks, et meloodiat paremini tabada. Smash Colorsis kordad seda, sest tead täpselt, kus eelmine katse lagunes. See erinevus on oluline: mäng ei küsi ainult, kas sulle laul meeldib, vaid kas suudad selle rütmilise mustri seekord puhtamalt läbida.
Esimene muutuv harjumus on kuulamise asemel jälgimine
Klaverirakenduses võib pilk liikuda klahvide, nootide ja sõrmede vahel. Smash Colorsis muutub ekraan ise liikuvaks juhiseks. Rada, pallide värvid ja löökide tempo sunnivad sind ette vaatama, mitte ainult hetkele reageerima. Alguses jälgisin liiga palju üksikut palli ja jäin järgmise kombinatsiooni suhtes hiljaks. Pärast paari lugu hakkab silm tajuma mustrit tervikuna: sirge lõik tähendab rahulikku rütmi, tihedam pallijada aga lähenevat pingekohta.
See muudab ka käe kasutamist. Klaverimängus on loomulik toetuda mitmele sõrmele ja otsida ekraanilt kindlat klahvi. Siin on liigutused väiksemad, kuid ajastus rangem. Puudutus peab olema piisavalt täpne, et mäng ei tunneks seda liiga varase või hilisena. Kui valid vale värvi või jätad löögi vahele, ei saa sa lihtsalt järgmist nooti rahulikult võtta; rütm kipub kohe käest minema.
Harjumuse muutus on kõige suurem neile, kes mängivad tavaliselt helitugevus maha keeratud ja vaatavad ekraani vaid aeg-ajalt. Smash Colors nõuab vähemalt alguses täielikku kohalolu. Muusika aitab küll tempot tajuda, kuid visuaalne rada annab sulle pidevalt märku, mis kohe juhtuma hakkab. See on pigem reaktsioonimäng muusika sees kui digitaalne instrument.
Seadistamine ja niinimetatud kolimise faktid
Siin tasub olla praktiline. Kui liigud klaverirakendusest Smash Colorsi juurde, ei ole mõistlik eeldada, et senised lood, edenemine, nooditeadmised või harjutusrutiinid kanduvad automaatselt üle. Tegemist on erineva mänguloogikaga ning vahetust tuleks käsitleda uue mängu alustamisena, mitte olemasoleva kogu ümberpaigutamisena. Enne otsustamist kontrolli rakenduse poes sisselogimise, pilvesalvestuse ja seadmete vahelise edenemise kirjeldust, sest need võimalused võivad sõltuda konkreetsest versioonist ja platvormist.
See pole tingimata halb uudis. Smash Colorsi puhul ei ole sul vaja importida klaveril õpitud lugusid, seadistada virtuaalklaviatuuri ega otsida sobivat noodivaadet. Paigaldad mängu, valid loo ja alustad. Esmane hõõrdumine on seega väike, kuid see ei tähenda, et vana rakenduse sisu liiguks uude mängu. Kui sinu jaoks on tähtis kogutud laulude, saavutuste või tulemuste säilitamine, tuleb seda enne kustutamist eraldi kontrollida.
Samuti ei tasu segi ajada tuttava muusika äratundmist mänguoskusega. Võid teada loo meloodiat väga hästi, kuid see ei anna sulle automaatselt õiget rütmilist liikumist. Vastupidi, mõni pala, mida sa peaaegu ei tunne, võib osutuda lihtsamaks, kui selle löögid on selgelt etteaimatavad. Seadistamise kõige tähtsam osa ongi ootuste paika panemine: sa ei jätka vana harjutust, vaid alustad uut tüüpi tegevust.
Kui palju ümberõppimist on vaja?
Õnneks ei ole ümberõppimine pikk, kuid see on väga konkreetne. Esimestel katsetel kipuvad klaverimänguga harjunud sõrmed otsima kohta, kuhu vajutada. Smash Colors ei anna sulle püsivat klahvistiku loogikat, mille peale toetuda. Iga uus rada võib muuta liikumise suunda, pallide vahemaad ja vajalike puudutuste tempot. Käsi peab õppima reageerima nähtavale märgile, mitte meenutama kindlat sõrmejärjestust.
Teine õppetund puudutab eksimusi. Klaverirakenduses saab vale noodi järel sageli edasi mängida, parandada või meloodia uuesti võtta. Siin on eksimus rohkem nagu väikene auk jooksvas rattas. Kui kaotad järjest mitu lööki, ei ole probleem ainult ühes vales puudutuses, vaid kogu keskendumise taastamises. Seetõttu on mängu õppimiskõver pigem rütmiline kui muusikateoreetiline.
Minu jaoks saab põhitunnetuse kätte paari lühikese sessiooniga. Hea tulemuse saavutamine võtab kauem. See vahe on tähtis, sest mängu algus on ligipääsetav, kuid täiuslikumad kordused nõuavad kannatlikkust. Kui sulle meeldib pärast ebaõnnestumist kohe uuesti proovida, tundub see õiglane. Kui tahad ühe korraga loo selgeks saada, võib korduvate katsete vajadus väsitama hakata.
Mida saad kohe juurde?
Kõige kiiremini paraneb mängu tempo. Smash Colors ei nõua pikka õppeseanssi ega vaikset keskendumisrituaali. Võid alustada hetkel, kui sul on bussipeatuses, diivanil või järjekorras paar vaba minutit. Üks lugu annab piisavalt selge alguse ja lõpu, et mäng ei tunduks lõputu kohustusena. Samal ajal jääb tulemus piisavalt mõõdetavaks, et tekiks soov proovida veel üks kord.
Teine kohene võit on füüsiline lihtsus. Ekraanil ei ole vaja virtuaalklaviatuuril sõrmede asukohta otsida. Puudutused on tavaliselt suured ja tegevus arusaadav: jälgi, ajasta, tabа. See teeb mängu mugavaks ka siis, kui tahad mängida ühe käega. Klaverirakenduse puhul võib ühe käega meloodia mängimine tunduda piiratud; siin on see põhiline kasutusviis.
Kolmandaks tekib muusika ja liikumise vahel tugevam pingetunne. Kui pallid hakkavad löökidega täpselt kokku langema, ei kuula sa lugu enam taustana. Sa hakkad seda ootama, lugema ja ette nägema. Hea rada muudab loo peaaegu füüsiliseks: iga õnnestunud tabamus annab väikese kinnituse, et liigud koos muusikaga, mitte lihtsalt selle kõrval.
Millest võid loobuda?
Kõige ilmsem kaotus on pillitunnetus. Smash Colors ei õpeta sulle, kus asub C-noot, kuidas moodustub akord või millise sõrmega oleks mõistlik fraasi mängida. Kui sinu eesmärk on muusikast arusaamine või klaverimängu harjutamine, ei asenda see Real Piano tüüpi rakendust. Ka kõige täpsem rütmimängu tulemus ei tähenda, et oskad sama pala klahvidel esitada.
Ka loovus on teistsugune. Klaverirakenduses saad mõnikord peatuda, katsetada, mängida aeglasemalt või teha loost oma variandi. Smash Colors suunab sind etteantud rajale. Selle vabadus seisneb pigem selles, kui hästi sa raja valdad, mitte selles, mida sa muusikaliselt ise lood. Kui sulle meeldib improviseerida, võib mäng tunduda kitsas isegi siis, kui selle rütm on haarav.
Ka rahulik tempo võib kaduma minna. Klaveri virtuaalklahvid lubavad sul lihtsalt noote proovida. Smash Colorsis on peamine emotsioon liikumine ja surve. Isegi lihtne pala võib nõuda rohkem tähelepanu, kui selle helipilt alguses lubab. See sobib energiliseks vahepalaks, kuid mitte alati õhtuseks vaikseks harjutamiseks.
Paralleelkasutus on targem kui järsk kustutamine
Minu soovitus on mitte teha vahetust kohe lõplikuks. Hoia olemasolev klaverirakendus alles ja anna Smash Colorsile nädalane prooviperiood. Kasuta üht mängu siis, kui tahad õppida, meloodiat otsida või sõrmede paigutust harjutada. Ava teist siis, kui vajad kiiret rütmimängu, tahad oma reaktsiooni proovile panna või otsid lühikest tegevust, mis ei nõua ettevalmistust.
Selline paralleelkasutus vähendab ka vale võrdluse ohtu. Kui mängid Smash Colorsi ja ootad sellelt klaveriõpet, pettud tõenäoliselt. Kui hindad seda rütmi, täpsuse ja kordusmängu järgi, muutub pilt ausamaks. Samuti saad kiiresti aru, kas sinu huvi püsib pärast esimest uudishimu. Mõni mäng tundub värske kaks päeva; hea mäng leiab koha sinu automaatsetes pausiharjumustes.
Praktiliselt tasub võrrelda kolme asja: kui sageli alustad uut lugu, kui tihti proovid ebaõnnestunud pala uuesti ning kas mängu käivitamine tundub lihtsam kui vana rakenduse avamine. Kui Smash Colors võidab nendes punktides, on sul tegelik põhjus ümber kolida. Kui sa avad selle ainult siis, kui klaverirakendus parajasti tüütab, võib tegemist olla pigem kõrvalmängu kui asendajaga.
Kellel on mõistlik paigale jääda?
Paigale jäämine on õige valik, kui sinu põhieesmärk on klaveri tunnetamine. Kui tahad noote õppida, meloodiaid aeglaselt läbi proovida või lihtsalt ekraanil klahvidega mängida, annavad Real Piano ja sarnased rakendused sulle otsesema tööriista. Ka Piano Star võib olla parem, kui naudid laulupõhist edenemist, kuid tahad siiski klahvidega seotud mängutunnet.
Samuti jääksin vana rakenduse juurde juhul, kui sinu lemmikosa on vaba katsetamine. Smash Colorsi rada on küll visuaalselt elav, kuid see ei anna sulle samasugust ruumi peatuda ja oma tempos tegutseda. Kui mängid sageli ilma helita või soovid väga rahulikku tegevust, ei pruugi selle ajastusele toetuv ülesehitus sinu harjumustega sobituda.
Paigale võiks jääda ka mängija, kelle jaoks kogutud edenemine on väga oluline. Kuna erinevate rakenduste vahel ei saa eeldada andmete, lugude või saavutuste ülekandmist, tuleb uue mängu puhul olla valmis nullist alustama. Kui see tundub vastumeelne, ei ole mõtet end sundida lihtsalt uudsuse pärast.
Kes on parim vahetaja?
Parim kandidaat on inimene, kes tunneb muusikat, kuid ei taha tingimata pilli mängida. Ta kuulab rütmi, naudib kiiret tagasisidet ja tahab, et mängu põhireegel oleks arusaadav enne esimese loo lõppu. Talle sobib, kui oskus ei tähenda teadmisi akordidest, vaid paremat ajastust, tähelepanu ja mustrite märkamist.
Hea vahetaja on ka see, kes kasutab telefoni lühikeste pauside täiteks. Smash Colorsi tugevus tuleb välja siis, kui mäng ei pea olema päeva peamine sündmus. Üks katse võib olla lühike, kuid ebaõnnestunud lõik jääb meelde ning kutsub tagasi. See on väga erinev klaverirakendusest, mida avad sageli kavatsusega harjutada.
Kui aga otsid mängu, mis kasvaks koos sinu muusikalise oskusega, peaksid enne vahetamist eesmärgi täpselt sõnastama. Smash Colors võib kasvatada rütmitaju ja reaktsioonikiirust, kuid ei ehita sillana üles klaveritehnikat. See on hea valik mängijale, mitte tingimata õppijale.
Lõplik otsus: vaheta harjumust, mitte eesmärki
Smash Colors: Music Ball Rush väärib proovimist siis, kui tahad oma muusikamängu muuta aktiivseks, kiireks ja korduskatsetele rajatud tegevuseks. Selle parim hetk saabub siis, kui rada, värvid ja heli hakkavad üheks tervikuks sulama ning järgmise löögi tabamine tundub peaaegu instinktiivne. Seal tekib mängu päris võlu: mitte noodi mängimises, vaid õige hetke tabamises.
Vahetus ei ole siiski automaatne edasiminek. Sa loobud klahvidega seotud õppest, vabast improvisatsioonist ja osast vanast edenemisest. Vastutasuks saad väiksema sisenemisvaevaga rütmimängu, mis sobib paremini lühikesteks pausideks ja korduvaks tulemuse parandamiseks. Seega minu otsus on tingimuslik, kuid kindel: vali Smash Colors, kui tahad rütmi mängida; jää klaveri juurde, kui tahad muusikat ise üles ehitada. Kõige mõistlikumale mängijale ei ole see isegi täielik lahkuminek, vaid kahe eri otstarbega rakenduse teadlik jagamine.





