Artikkel rakenduse Raft® Survival - Ocean Nomad kohtaRaft® Survival – kui kasutajaliidesest saab ookeanil ellujäämise tööriist
AppCompare
Raft® Survival - Ocean Nomad ei alusta suurejoonelise seiklusega, vaid ebamugava vaikusega. Avad mängu, vaatad väikest parve, lõputut vett ja üksikut konksu ning saad kohe aru, et siin pole kasutajaliides lihtsalt menüüde kogum. See on su ellujäämisvarustus. Minu hinnangul töötab mäng kõige paremini siis, kui selle kujundus laseb puudusel endal juhendada: tühi kõht, napp puit ja liiga kaugel ujuv tünn ütlevad, mida teha enne, kui tekst seda selgitab. Samal ajal muutub sama süsteem hiljem kohmakaks, sest mängu kasvades kasvab ka teabehulk kiiremini kui ekraanil olev selgus.
Selle mängu põhiküsimus pole ainult, kas suudad ookeanil ellu jääda. Küsimus on, kas mäng suudab sulle igal hetkel arusaadavalt näidata, milline otsus on praegu tähtis. Esimestel minutitel vastus enamasti on jah. Hiljem tuleb mängijal ise hakata kasutajaliidest korrastama, tõlgendama ja meeles pidama. See loob huvitava pinge: hea kujundus teeb puuduse loetavaks, halb kujundus teeb puuduse lihtsalt tüütuks.
Raft® Survival - Ocean Nomad
Survival Games Ltd · 4,3 · Free · Android, iOS
Kasutajaliidese kriitika hetkedest, kus ellujäämine sõltub selgusest
Esimene kokkupuude: mäng õpetab käte kaudu
Esimene kasutushetk on hästi valitud. Sa ei seisa turvalises laagris, kus kõik tööriistad on juba olemas, vaid liigud kohe väikese parve serval. Vesi on igal pool ja kasulikud esemed triivivad sinust mööda. See loob tugeva ruumilise õppetunni: maailm ise näitab, et tuleb vaadata, sihtida ja õigel hetkel tegutseda.
Konksu kasutamine on mängu esimene tõeline kujundusproov. Kui viskad selle liiga hilja, läheb ese mööda. Kui sihid halvasti, raiskad aega. Kui tabad, saad füüsilise ja visuaalse kinnituse, et su tegevus mõjutas maailma. Selline tagasiside on palju parem kui pikk juhenditekst, sest see seob puudutuse tulemusega. Mäng ei ütle ainult, mida nuppu vajutada; ta näitab, miks see nupp olemas on.
Esimene probleem ilmneb siis, kui mäng hakkab korraga eeldama liiga palju. Ühelt poolt tuleb koguda materjale ja jälgida vajadusi, teisalt mõista retsepte, tööriistu ning parve laiendamist. Uus mängija võib küll aru saada, kuidas eset veest kätte saada, kuid mitte seda, miks järgmine valmistamisvõimalus lukus on või millist ressurssi tal tegelikult puudu jääb. Juhendamine on seega tugev tegevuse tasandil, kuid nõrgem eesmärgi tasandil.
Siin oleks kasu lühikestest kontekstitundlikest vihjetest. Mitte pidevast õpetusest, vaid ühest selgest lausest just sel hetkel, kui mängija vaatab valmistamismenüüd ja kõhkleb. Praegu peab mängija sageli ise süsteemi loogika kokku panema. See võib kogenud mängijale sobida, kuid esimese mängu puhul tekitab see tarbetut hõõrdumist.
Navigeerimine ja hierarhia: parv on selge, menüüd mitte alati
Mängumaailmas on hierarhia meeldivalt arusaadav. Parv on sinu keskpunkt, ookean on oht ja kõik triiviv liigub sinu tähelepanu suunas. Iga uus laud, ahi või veeanum muudab ruumi loetavamaks, sest objektid ei ole ainult kaunistused. Need on tegevuspunktid, mille ümber mängurütm kujuneb.
Menüüdes muutub pilt keerulisemaks. Valmistamine, varustus, inventar ja vajadused kuuluvad küll sama ellujäämisloogika alla, kuid nende vahel liikumine nõuab meelespidamist. Kui sul on vaja kiiresti vett või tööriista, ei mõtle sa abstraktsele kategooriale. Mõtled konkreetsele hädale. Kasutajaliides aga sunnib sind mõnikord läbima mitu kihti, enne kui jõuad soovitud esemeni.
See on eriti tuntav siis, kui ookean annab korraga mitu põhjust tegutseda. Näed lähedal ujuvat materjali, märkad, et janu kasvab, ja kuuled või tajud samal ajal mõnda ohtu. Mängu sisu tahab, et otsustaksid kiiresti, kuid navigeerimine ei ole alati sama kiire. Hea ellujäämismäng võib panna sind valima kahe halva variandi vahel; halb navigeerimine paneb sind valima lihtsalt kahe menüü vahel.
Hierarhia paraneb mängu edenedes osaliselt seetõttu, et mängija hakkab ise mustreid looma. Sa tead, kus asub vajalik retsept, milline tööriist kulub kiiresti ja milliseid esemeid võib ajutiselt eirata. See on õpitavus, mitte tingimata hea esmane korraldus. Mängu kasutajaliides eeldab, et mängija muutub omaenda navigatsioonijuhiks.
Tegevuse järel saadav tagasiside
Raft® Survival - Ocean Nomad on kõige veenvam siis, kui tegevuse tulemus saabub kohe ja mitme kanali kaudu. Konksu tabamus, eseme kadumine veest, valmistatud tööriista ilmumine ja vajaduste muutumine annavad kõik märku, et süsteem kuulas su sisendit. Selline tagasiside muudab lihtsa kogumise rütmiliseks: märka, sihi, tõmba, korja, korda.
Oluline on ka see, et tagasiside ei ole ainult roheline kinnitusemärk või lühike heli. Maailm muutub. Parv täitub, uus tööriist kulub, veeanum saab kasutatavaks ja ruum hakkab rääkima sinu edenemisest. See on hea järjepidevus tegevuse ja tagajärje vahel. Mängija ei pea iga kord avama statistikat, et mõista, et tema parv muutus elamisväärsemaks.
Nõrgemad hetked tekivad siis, kui mäng ei tee põhjust piisavalt nähtavaks. Kui valmistamine ebaõnnestub või ese pole veel kasutatav, tahaksin kohe teada, kas probleem on retseptis, inventaris, tööriista seisukorras või asukohas. Kui vastus jääb ainult tuhmi nupu või mitteaktiivse ikooni tasemele, peab mängija katsetama. Katsetamine võib olla lõbus, kuid ellujäämise pinges mõjub see pigem ajakaona.
Hea tagasiside peaks vastama kolmele küsimusele: mida ma just tegin, mis muutus ja mida saan nüüd teha. Mäng vastab esimesele kahele sageli hästi. Kolmanda puhul peab mängija mõnikord ise järelduse tegema. See ei riku kogemust, kuid muudab mängu vähem voolavaks just neil hetkedel, mil ressursid ja aeg on kõige napimad.
Hõõrdumine ja taastumine pärast viga
Ellujäämismängu viga peab tunduma valus, kuid mitte mõttetu. Raft® Survival - Ocean Nomad saab sellest tasakaalust paremini aru, kui esmapilgul paistab. Mööda visatud konks, valel ajal kulutatud materjal või liiga aeglaselt märgatud vajadus võivad sind kahjustada, kuid enamasti jääb võimalus olukord uuesti kontrolli alla saada.
Taastumine sõltub siiski sellest, kas mängija saab aru, mis valesti läks. Kui janu või nälg langeb kiiresti, on probleem selge: vajadus nõuab tähelepanu. Kui aga varustus on vale või tegevus katkeb mõne varjatud tingimuse tõttu, võib mängija teha mitu korda sama vea. Siin peaks kasutajaliides olema vähem karistav ja rohkem diagnostiline.
Minu jaoks on kõige parem taastumise hetk see, kui pärast ebaõnnestumist saan kohe teha väikese paranduse. Näiteks koguda ühe puuduva materjali, valmistada sobiva eseme ja jätkata sama plaani. Kõige tüütum on olukord, kus mäng sunnib mind tagasi menüüsse, otsima infot, sulgema menüü, proovima tegevust ja alles siis teada saama, kas sain õigesti aru.
Taastumise kvaliteet mõjutab otseselt kordusmängitavust. Kui kaotus õpetab mulle ookeani, parve või retseptide kohta midagi uut, tahan uuesti proovida. Kui kaotus paljastab ainult ebamäärase nupu või puuduva seletuse, tundub kordus ebaõiglane. Mängu kujundus on tugevam esimeses olukorras, kuid ei jõua selleni järjekindlalt.
Järjepidevus kogu kogemuses
Visuaalne stiil püsib üldiselt koos. Puit, köis, metall, vesi ja kulunud tööriistad moodustavad maailma, kus iga ese tundub ellujäämisega seotud. See aitab ka kasutajaliidesel usutavana mõjuda: valmistamine ei ole abstraktne punktide vahetamine, vaid katse ehitada midagi käepäraste materjalidega.
Järjepidevus ei tähenda ainult värve ja ikoone. See tähendab ka seda, et sama tüüpi tegevus käitub eri kohtades sarnaselt. Kui üks objekt lubab end puudutades kasutada ja teine nõuab eraldi menüüd, tekib tarbetu kõhklus. Mängija hakkab mõtlema mitte maailmale, vaid mängu reeglitele. Selline mõttepaus lõhub ookeanil ellujäämise rütmi.
Ka vajaduste näitamine võiks olla ühtlasemalt seotud tegevustega. Kui tervis, nälg ja janu on pidevalt nähtavad, peab nende tähendus jääma muutumatuks. Ikoon, mis ühes olukorras annab varajase hoiatuse ja teises alles kriitilise märgi, nõuab mängijalt liigset tõlgendamist. Selgus ei tähenda, et kõik peab ekraanil vilkuma; see tähendab, et sama märk peab alati sama asja ütlema.
Võrreldes näiteks laste muusikamänguga, kus iga puudutus annab kohe arusaadava helilise vastuse, on Raft® Survivali ülesanne palju raskem. Siin peab tagasiside kandma nii tegevuse, riski kui ka pikaajalise edenemise tähendust. Mäng ei saa olla sama lihtne, kuid ta võiks olla sama aus: puudutus peaks andma mängijale kindluse, mida süsteem temalt ootab.
Väikese ekraani otsused
Telefoniekraanil on iga sentimeeter tähtis. Mängu põhitegevus nõuab samal ajal maailma jälgimist, sihtimist ja käskude andmist, mistõttu ei saa kasutajaliides lihtsalt kõike ekraanile laotada. Raft® Survival - Ocean Nomad teeb õige otsuse, kui hoiab mängumaailma suurel alal nähtavana ja koondab tegevusnupud servadesse.
Samas tähendab see, et pöidlad võivad hakata vaadet varjama. Eriti pingelises olukorras, kus tuleb kiiresti haarata ese või reageerida ohule, muutub nupu suurus ja asukoht otseseks mänguküsimuseks. Liiga väike sihtala karistab mitte halba otsust, vaid ebatäpset puudutust. Liiga suur ala võib aga panna mängija kogemata vale tegevuse käivitama.
Väikese ekraani puhul on oluline ka visuaalne kihistus. Ookean, parv, triivivad esemed, vajaduste näidikud ja tegevusnupud võistlevad kõik tähelepanu pärast. Mängu parimad hetked tekivad siis, kui eseme siluett eristub veest ja olulised näidikud jäävad nähtavaks ilma vaadet lämmatamata. Kõige raskemad hetked saabuvad siis, kui mitu märki, ese ja nupp satuvad samasse piirkonda.
Siin ei aitaks lihtsalt suurem tekst. Vaja oleks targemat prioriteetide muutmist: kriitiline vajadus peaks tõusma esile, ebaoluline tegevus võiks ajutiselt taanduda ja eseme sihtimine peaks olema andestavam. Väike ekraan ei ole vabandus segadusele, kuid see nõuab mängult rohkem otsuseid kui suure monitori kasutajaliides.
Mida kogenud mängija hakkab märkama
Pärast esimest paari mängukorda muutub kogemus vähemaks ellujäämiseks ja rohkem ajastamise harjutuseks. Kogenud mängija ei vaata enam iga eset eraldi. Ta loeb ookeani liikumist, hindab varude tempot ja otsustab, kas järgmine minut kulub kogumisele, valmistamisele või parve korrastamisele.
Siis tulevad nähtavale ka kasutajaliidese vaiksed piirangud. Inventar ei ole ainult hoiukoht, vaid otsustusvahend. Kui esemete paigutus, kategooriad või puuduva materjali leidmine nõuavad liiga palju käsitööd, kaob osa mängu strateegiast menüüde alla. Kogenud mängija ei vaja rohkem juhiseid; ta vajab kiiremat ülevaadet.
Samuti hakkad märkama, millised tegevused moodustavad korduvaid ahelaid. Kogud materjali, valmistad tööriista, kasutad seda, hooldad parve ja kontrollid vajadusi. Kui üks ahela lüli nõuab ebaproportsionaalselt palju puudutusi, muutub see pika mängu jooksul väsitavaks. Üksikuna on iga samm arusaadav, kuid kümnendal kordusel hindad juba liigutuste hulka.
Siin peitub ka mängu kordusväärtus. Ookean ei anna sulle kunagi täiesti sama tunnet, sest varud, ohud ja parve areng sunnivad plaani muutma. Kuid kordusmängu kvaliteet sõltub sellest, kas süsteem toetab sinu kasvavat oskust või sunnib sind ikka sama aeglast menüüringi läbima. Mängu tuum on piisavalt tugev, et korduvus toimiks; kasutajaliides võiks selle paremini välja teenida.
Kõige tugevam kujundusotsus
Mängu parim otsus on siduda kasutajaliides füüsilise ruumiga. Parv ei ole pelk taust, vaid kaart, töölaud, varamu ja edenemise nähtav mõõt. Kui lisad uue seadme või laiendad põrandat, ei saa sa ainult numbrilist kasu. Sa saad uue koha, millele pead oma tähelepanu jagama.
See lahendus annab mängule haruldase selguse. Isegi kui menüüs on palju retsepte, saad maailmas aru, milleks need vajalikud on. Vee valmistamine, toidu hoidmine ja parve kaitsmine ei jää abstraktseks ülesandeks, sest nende tagajärg ilmub sinu ümber. Mängu kasutajaliides ei asu ainult ekraanil; osa sellest on ehitatud ookeani kohale.
Just see eristab mängu lihtsast kogumisest. Iga uus objekt muudab sinu töövoogu. Alguses on parv peaaegu tühi ja iga ese paistab tähtis. Hiljem pead otsustama, milline paigutus säästab aega, milline seade peaks olema käeulatuses ja kuhu jääb ruumi järgmisele probleemile. See on ruumiline hierarhia, mis tekib mängimise, mitte seadete kaudu.
Lõplik kujundushinnang
Raft® Survival - Ocean Nomad on kasutajaliidese mõttes huvitavam kui selle napp ellujäämiskonks esialgu lubab. Mäng mõistab, et hea juhend ei pea alati olema tekst. Ujuv ese, tühi veeanum, kasvav parv ja ebaõnnestunud konks võivad õpetada rohkem kui pikk sissejuhatav õpetus. Kui tegevus ja tagajärg on lähestikku, muutub mäng pingeliseks, kuid ausaks.
Puudused ilmnevad peamiselt siis, kui süsteemid kuhjuvad. Menüüde hierarhia ei ole alati sama selge kui parve ruumiline loogika, tagasiside ei seleta alati ebaõnnestumise põhjust ja väikese ekraani kitsikus muudab kiire tegevuse vahel täpsusmänguks. Need pole kosmeetilised vead. Need mõjutavad seda, kas mängija tunneb, et ta tegi halva otsuse või lihtsalt ei saanud mängust aru.
Minu lõplik otsus on seega ettevaatlikult positiivne. Raft® Survival - Ocean Nomadil on tugev interaktsioonituum: vaata, sihi, kogu, valmista, ehita ja kohane. Selle parimad kujundusotsused lasevad maailmal ise end selgitada ning annavad parvele tähenduse, mida ükski tavaline menüü ei suudaks asendada. Kui mäng parandaks kontekstitundlikku tagasisidet, inventari kiirust ja väikese ekraani prioriteete, muutuks ookeanil ellujäämine mitte ainult pingeliseks, vaid ka erakordselt ladusaks. Praegu on see hea simulatsioon, mille kasutajaliides õpetab kõige veenvamalt siis, kui ta laseb sul ise peaaegu uppuda, kuid annab siiski võimaluse aru saada, miks.
