LinkedIni disain proovikivil: töövõrgustik või lõputu voog?

LinkedIni mobiilirakenduse peamine disainiprobleem on ka selle suurim lubadus: töö, suhted ja uudised mahuvad ühte voogu, aga kõik need ei vääri sama palju tähelepanu. LinkedIn: Community & Network aitab mul kiiresti leida inimesi, jälgida erialast arutelu ja reageerida tööalastele võimalustele. Samal ajal peab rakendus pidevalt tõestama, et ma ei ole sattunud lihtsalt järjekordsesse lõputusse sotsiaalmeediavoogu. Minu hinnangul on selle parimad lahendused seotud selge, piiritletud tegevusega; nõrgemad ilmnevad siis, kui mitu eri eesmärki võistlevad samal ekraanil.

Disain algab eesmärgist, mitte voost

LinkedIni tasub hinnata eelkõige töövahendina, millel on sotsiaalvõrgustiku kombed, mitte sotsiaalrakendusena, kuhu on lisatud ametinimetused. See vahe määrab, mida kasutajaliideselt oodata: kontaktide otsimine ja sõnumi saatmine peaksid olema ennustatavad, avalik postitamine aga piisavalt läbimõeldud, et mitte muutuda hooletuks näpuliigutuseks. Rakendus tuleb kõige paremini toime siis, kui kasutaja teab, mida ta otsib. Kui kavatsus on lihtsalt „vaatan, mis toimub”, muutub sisuvalik kiiresti segaseks.

LinkedIn: Community & Network

LinkedIn · 4,3 · Free · Android, iOS

Laadi alla

See pole väide, et voog oleks kasutu. Tööalased uudised ja tuttavate inimeste tegemised võivad anda põhjuse rakendust avada ka siis, kui konkreetset ülesannet pole. Ent voog on LinkedIni disaini keskne kompromiss: see toob värske sisu käeulatusse, samal ajal ähmastades piiri selle vahel, mida on vaja teha, ja selle vahel, mida on lihtsalt võimalik vaadata. Hea disain ei peaks seda vastuolu peitma. LinkedIn lahendab selle osaliselt eraldi navigeerimisega, kuid mitte alati piisavalt selgelt.

Esimene tutvus ja suuna leidmine

Esimesel kasutuskorral on kõige loomulikum algus oma tööalase profiili korrastamine ja tuttavate otsimine. Profiil annab arusaadava lähtekoha: lisada saab töökogemuse, oskused ja hariduse ning muuta nähtavaks, millega inimene tegeleb. See loob eesmärgitunde, mida tavalisel sisupõhisel rakendusel pole. Ma ei täida siin lihtsalt huvide loendit; annan teistele konteksti, mille põhjal mind leida või minuga ühendust võtta.

Ometi ei selgita rakendus alati piisavalt, millised profiilimuudatused on olulised ja millised on pelgalt täiendus. Täitmata osadele viitamine võib küll innustada profiili lõpuni vormistama, kuid protsent või märguanne ei ütle iseenesest, kas järgmine samm aitab mind otsingus paremini leida, tutvustab kogemust selgemalt või on lihtsalt hea lisandus. Uue kasutaja jaoks on see oluline vahe. Kui rakendus tahab, et inimene investeeriks oma tööalasesse identiteeti, peaks ta andma igale soovitusele lühikese põhjuse, mitte ainult tühja koha täitmise ülesande.

Ühenduste lisamise voog on seevastu kiiresti mõistetav. Nimed, pildid ja ühised kontaktid aitavad otsustada, kas soovitus on tuttav või asjakohane. Siin saab kasutaja juba varakult aimu, et LinkedIn ei tööta üksnes sõprade leidmise põhimõttel, vaid lähtub professionaalsest seosest. Esmamulje jääb siiski ebatäielikuks, kui uut kasutajat ei juhatata selgelt läbi rakenduse eri eesmärkide: profiil, võrgustik, tööotsing ja sisuvoog on omavahel seotud, kuid üks ei asenda teist.

Navigeerimine ja visuaalne hierarhia

Alumised navigeerimisvalikud teevad põhilised sihtkohad käepäraseks, mis on suurema telefoniga kasutades päris praktiline otsus. Sõnumite, märguannete, töökuulutuste ja voo juurde pääseb ilma pika menüüotsinguta. See toetab kiireid külastusi: vaatan, kas keegi kirjutas, kontrollin teadet ja sulgen rakenduse. Navigeerimise nõrkus pole niivõrd peidetud funktsioonides, kuivõrd selles, et tähtsad sihtkohad on kõrvuti tegevustega, mis ei pruugi olla sama kiireloomulised.

Voos on korraga mitu võimalikku tähelepanu püüdjat: postitused, kommentaarid, sponsitud sisu ning soovitused, mis kutsuvad midagi vaatama või proovima. Tööalane info ei saa automaatselt eelisjärjekorda ainult sellepärast, et see on LinkedInis. Visuaalne hierarhia aitab üksikut postitust lugeda, ent tervik ei ütle alati, miks just see sisu praegu esile tõsteti. Nii peab kasutaja ise eristama tuttava inimese mõtteavaldust, ettevõtte teadaannet ja reklaami. See pole võimatu, kuid koormab tähelepanu iga kord uuesti.

Võrdlus Temuga toob siin esile eri ootused. Temu kasutajaliides võib kuhjata ostupakkumisi, sest rakenduse eesmärk on valiku ja ostu juurde suunata. LinkedIni puhul on sama võte problemaatilisem: professionaalne võrgustik lubab mulle tähenduslikke seoseid, mistõttu ei tohiks reklaam või juhuslik sisusoovitus tunduda sama kaalukas kui inimese sõnum või asjakohane töökuulutus. Eri rakendustel on eri ülesanded, kuid just see erinevus teeb LinkedIni hierarhia hindamisel oluliseks.

Tegevus ja sellele järgnev tagasiside

Hea kasutajaliides ütleb pärast puudutust, kas midagi juhtus. LinkedIn saab lihtsate toimingutega üldiselt hakkama: reaktsioon postitusele, kommentaari lisamine või ühenduse loomise kutse saatmine annab märku, et tegevus registreeriti. Selline tagasiside vähendab kõhklust, eriti kui kasutaja liigub kiiresti mitme postituse vahel. Ka sõnumite ja märguannete eraldi paiknemine toetab selget töövoogu: teade viib konkreetse sündmuseni, sõnum aga vestluseni.

Ometi ei võrdu puudutuse kinnitamine tagajärje mõistmisega. Kui saadan ühenduse loomise kutse, tahan teada, kas see on ootel, kas lisasin kaasa märkuse ja kust saan hiljem kutse olekut kontrollida. Kui kommenteerin postitust, on kasulik näha oma panust vestluses, mitte ainult märgata, et kommentaariväli kadus. Mida suurem on tegevuse sotsiaalne või tööalane kaal, seda olulisem on tagasiside, mis seletab olekut, mitte üksnes seda, et ekraan reageeris.

Postituse loomisel loeb samuti see, kuidas rakendus aitab enne avaldamist tagajärgi ette kujutada. Inimene võib kirjutada tööalase tähelepaneku, jagada oma saavutust või kommenteerida tundlikku arutelu. Sellisel hetkel on nähtav avaldamisruum kasulik, kuid kasutajale peab jääma selgeks, millisele vaatajaskonnale sisu jõuab ja kas ta avaldab selle oma nimel või mõne organisatsiooni esindajana. Professionaalne keskkond muudab eksimuse hinna suuremaks kui juhusliku meeldimise puhul.

Hõõrdumine ja veast taastumine

LinkedIni kõige väsitavam hetk tekib siis, kui avan rakenduse ühe kindla eesmärgiga ja satun voo kaudu mujale. Otsin näiteks töökuulutust, kuid enne sobiva tulemuseni jõudmist tõmbab tähelepanu märguanne või järjestikune soovitussisu. Siin pole probleem ainult selles, et sisu on palju; probleem on selles, et rakendus ei hoia mu algset kavatsust piisavalt nähtaval. Kui tööotsing on kasutaja siht, peaks järgmine samm olema hõlpsasti jätkatav ka pärast kõrvalepõiget.

Veadest taastumine sõltub sellest, kas ekslik tegevus on tagasipööratav ja kas parandamise tee on nähtav. Mõne reaktsiooni saab uuesti puudutades tühistada, mis teeb väikese eksimuse odavaks. Avaldatud teksti muutmine või eemaldamine on tõsisem toiming ning siin peaks menüü andma mõista, mida valik teeb. Kui valikud on peidetud üldise lisamenüü taha või nende nimetused jäävad liiga üldiseks, muutub taastumine otsimiseks. Kasutaja peab siis meeles pidama, millise postituse juures ta oli ja milline muudatus tegelikult jõustub.

Ühenduse loomise kutse tagasivõtmine on veel üks hea disainikatse. Kui vajutasin kogemata vale inimese juures, peaksin saama olukorra parandada ilma tema profiili uuesti otsimata ja mitme menüü kaudu ekslemata. Tööalase võrgustiku kasutaja ei taha mõelda, kas üks puudutus tekitas piinliku olukorra. Selge ootel kutsete loend ja arusaadav tühistamisvõimalus aitaksid seda muret vähendada. Rakenduse nõrgad kohad ilmnevadki sageli mitte põhitoimingus, vaid hetkes pärast seda, kui inimene taipab, et tegi vale valiku.

Järjepidevus eri osades

LinkedIni üldine välimus ja põhivõtted püsivad rakenduse sees üsna äratuntavad. Profiilid, postitused ja ettevõtete lehed kasutavad tuttavaid paigutusi, mistõttu ei pea iga uue sihtkoha juures õppimist nullist alustama. See on oluline, sest rakenduses liigun üksikisiku, organisatsiooni ja avaliku sisu vahel. Kui iga osa käituks omaette tootena, oleks võrgustiku tunnetus nõrgem.

Järjepidevus ei tähenda aga, et kõik tegevused peaksid välja nägema ühesugused. Töökuulutuse salvestamine, inimese jälgimine ja temaga ühenduse loomine on erineva tähendusega, kuigi võivad kasutajaliideses paista sarnase kaaluga valikutena. Jälgimine ei pruugi luua vastastikust sidet, ühenduse loomine võib aga avada uusi suhtlusvõimalusi. Kui need erisused jäävad nähtavaks peamiselt pärast puudutust, suureneb valesti mõistmise võimalus. LinkedIn peaks esitama nende valikute erineva tagajärje enne toimingut, mitte sundima kasutajat seda tagantjärele avastama.

Sama kehtib märguannete kohta. Kontaktide tegevus, kommentaarid, tööalased soovitused ja rakenduse enda kutsed võivad kõik saabuda sama üldise teavitusloogika kaudu, ent kasutaja väärtustab neid erinevalt. Kui märguanne juhib tagasi olulise vestluse juurde, on see teenus. Kui see toob mind rakendusse sisutüki pärast, mida ma ei otsinud, hakkab see tunduma katkestusena. Järjepidev disain ei seisne siin ainult samasugustes ikoonides, vaid selles, et teavituste tähtsus ja juhtimisvõimalused oleksid arusaadavad.

Väikese ekraani kompromissid

Telefon sobib LinkedIni jaoks hästi just tegevustele, mida tehakse lühikeste vahedega: sõnumile vastamine, profiili vaatamine, postitusele reageerimine või töökuulutuse salvestamine. Alumine navigeerimine ja keritav voog hoiavad need toimingud pöidla lähedal. Samas on pikk profiil väikesel ekraanil kompromiss. Tööajalugu ja oskused annavad väärtuslikku konteksti, aga nende võrdlemine nõuab kerimist ning osa profiili olulisusest võib jääda esimestest vaadetest väljapoole.

Väikese ekraani piirang mõjutab eriti otsuseid, mis vajavad võrdlust. Töökuulutust uurides tahaksin hõlpsalt kõrvutada ametikoha nõudeid, asukohta, ettevõtte tausta ja oma sobivust. Rakendus peab sisu järjestama nii, et oluline info ei mattuks kirjelduste ja tegevusnuppude vahele. Kui jätan kuulutuse hilisemaks, peab salvestamise tulemus olema kergesti leitav; muidu on nupp küll mugav, kuid lubadus puudulik.

Väiksel ekraanil on ka hinnangulise ettevaatlikkuse küsimus. Sisu võib olla lühike, kuid selle avaldamisel on laiem publik kui kasutaja lähikontaktid. Seepärast on oluline, et vaatajaskond, profiili nähtavus ja postitamise valikud ei taanduks tihedalt pakitud ikoonideks. Mobiilis tuleb säästa ruumi, ent mitte nii palju, et inimene peaks meeles pidama peidetud seadete tähendust. LinkedIni tööalane usaldus sõltub sellest, kas kasutaja saab enne jagamist aru, mida ta teistele näitab.

Harjunud kasutaja pilk

Kui rakendust kasutada vaid aeg-ajalt, on selle põhifunktsioonid hõlpsasti leitavad. Kogenud kasutaja vaatab aga, kui hästi toetab LinkedIn korduvaid töövõtteid: kontaktide haldamist, vestluste juurde naasmist, töökuulutuste jälgimist ja oma erialase kohalolu kujundamist. Siin muutub oluliseks järjepidev tee. Kui salvestatud töökoha või varem vaadatud inimese leidmine nõuab mitut eri kohta meelde tuletamist, ei aita isegi rikkalik funktsioonivalik palju.

Kogenud kasutaja märkab ka, et voog pole neutraalne töölaud. See kujundab seda, milliseid inimesi ja teemasid ma näen, ning kutsub mind osalema. See võib olla väärtuslik viis erialase kogukonnaga kursis püsimiseks, kuid suunamisloogika pole alati läbipaistev. Mulle ei pea näitama ainult tuttavaid inimesi, ent oleks kasulik mõista, miks mõni teema või postitus tähelepanu saab ning kuidas nähtavat sisu oma eelistuste järgi kohandada.

Rakenduse pikaajaline väärtus sõltub seega sellest, kas see aitab muuta juhuslikud kontaktid toimivaks võrgustikuks. Sõnumite olemasolu üksi ei taga sisukat suhtlust. Kasutaja vajab teed inimese leidmisest vestluse alustamiseni, ilma et teda sunnitaks üleliigsete sammude või ebamääraste valikute kaudu. LinkedIn on selles tugev, kui ta seob profiili, ühised kontaktid ja sõnumi üheks arusaadavaks looks. Ta on nõrgem, kui voog katkestab selle loo enne, kui kasutaja jõuab oma eesmärgini.

Parim disainiotsus

LinkedIni kõige tugevam disainiotsus on see, et inimese professionaalne identiteet on ühenduste ja vestluste kõrval nähtav, mitte peidetud eraldi seadete taha. Profiil annab kontaktile tähenduse: ma ei näe ainult nime, vaid saan hinnata kogemust, valdkonda ja võimalikku ühist konteksti. See muudab rakenduse rohkemaks kui sõnumivahetuseks või uudisvoo lugemiseks. Tööalane võrgustik vajab just sellist silda inimese ja tema tegevuse vahel.

See lahendus töötab kõige paremini siis, kui kasutaja liigub otseselt inimeselt tema profiilile ja sealt edasi ühenduse või vestluseni. Sammud toetavad üksteist ning annavad põhjuse, miks rakendust avada. Minu jaoks on see LinkedIni disaini veenvam külg kui lõputu sisuvoog: võimalus liikuda hajusast huvist konkreetse inimese ja võimaliku koostööni. Rakenduse edasine arendus peaks seda rada kaitsma, mitte laskma sellel kaduda reklaamide, soovituste ja märguannete vahele.

Kui võrrelda seda mängudega nagu Magic Tiles 3 või Lords Mobile, pole kasu pelgalt tähelepanu hoidmisest. Nendes toodetes on keskne korduv mänguring; LinkedIni eesmärk peaks olema vähendada vahemaad inimese kavatsuse ja sisulise tööalase tegevuse vahel. Mida lihtsam on leida õige kontakt, mõista kutse olekut ja jätkata pooleli jäänud otsingut, seda väärtuslikumaks rakendus muutub. Siin ei mõõdeta head kasutuskogemust sellega, kui kaua ma ekraanil püsin, vaid sellega, kas sain oma tööalase asja aetud.

Minu lõplik hinnang on selge: LinkedIn: Community & Network on tugev tööalane võrgustik, mille parim disain seob inimese profiili, tema kontaktid ja võimaluse vestluseks. Navigeerimine toetab kiireid toiminguid ning professionaalne kontekst annab rakendusele päris otstarbe. Kuid voog hajutab tähelepanu, tagasiside ei selgita alati tegevuse tagajärge ja veast taastumine võiks olla nähtavam. LinkedIn juhib hästi siis, kui kasutajal on siht; järgmine disainisamm peaks aitama tal seda sihti hoida ka siis, kui rakendus ise pakub kümmet muud põhjust ringi vaadata.