Miks iTunes endiselt kasutajaid tagasi tõmbab

On rakendusi, mis muutuvad populaarseks üleöö, ja on rakendusi, mis jäävad kultuuri külge kinni isegi pärast seda, kui nende algne roll on kadunud. iTunes kuulub teise rühma. Selle ümber ei käi praegu klassikaline mängutrend, vaid kummaline uus tähelepanu: inimesed räägivad vanast meediakeskusest, otsivad selle võimalusi, võrdlevad seda uuemate lahendustega ja avastavad, et digitaalse meelelahutuse ajalugu on endiselt praktiline. Minu hinnang on selge: iTunesi hoog põhineb rohkem tuttavlikul kasutusloogikal ja kogude omamise ideel kui värskel tehnoloogial, kuid just seepärast ei kao see niipea täielikult pildilt.

Kohe tasub teha üks oluline täpsustus. iTunes ei ole tänapäeval ühesugune mobiilirakendus kõigil platvormidel ning Apple on selle rolli eri seadmetes laiali jaganud. iPhone'is ja iPadis on muusika, videod ja ostetud sisu liikunud eraldi rakendustesse, arvutis elab iTunesi pärand aga edasi eeskätt vanemate süsteemide, seadmehalduse ja kohalike meediakogude kaudu. Seetõttu ei saa seda ausalt hinnata nagu uut mängu, millel on igapäevane mänguring ja edetabel. Siin on trendi kese teine: kas vana tööriist suudab endiselt pakkuda kontrolli, mida voogedastuse ajastu kipub kasutajalt ära võtma.

iTunes

Apple · 4.7 · Free · Android, iOS

Laadi alla

Miks iTunes jälle nähtavaks muutus

Viimastel aastatel on digitaalse sisu tarbimine muutunud mugavamaks, kuid mitte tingimata arusaadavamaks. Muusika on jaotatud tellimuste, soovituste ja automaatselt loodud nimekirjade vahel. Filmid paiknevad eri teenustes, ostetud albumid võivad olla seotud ühe konto või seadmega ning kasutaja ei pruugi enam täpselt teada, kus tema failid tegelikult asuvad. Selles segaduses hakkab vana iTunesi idee ootamatult värske tunduma: üks koht, üks kogu, üks loogika.

See on peamine põhjus, miks iTunesi nimi sotsiaalmeedias ja tehnikavestlustes aeg-ajalt uuesti esile kerkib. Inimesed ei otsi ainult rakendust, vaid vastust küsimusele, kas kogu oma sisu saab jälle ise korraldada. Kui voogedastusteenus eemaldab albumi, muutub kataloog või piirab allalaadimist, muutub kohalik failikogu korraga väärtuslikuks. iTunes sümboliseerib seda kontrolli isegi siis, kui kasutaja avab tegelikult mõne uuema Apple'i rakenduse.

Võrdlus näiteks 8 Ball Pooli või Subway Surfersiga näitab, kui erinev see tähelepanu on. Nende mängude levik sünnib lühikestest voorudest, võistlusest ja pidevast nähtavusest sõprade voos. iTunesi puhul levib pigem mõte: kas mäletad, kui muusika oli sinu enda riiul, mitte lõputu menüü? See ei ole sama kiire, kuid kultuuriliselt võib see olla visa.

Minu testimisel oli kõige huvitavam just see, kui kiiresti tuttav paigutus kasutusmugavuseks muutus. Kohaliku muusika või video lisamine, esitlusjärjekorra koostamine ja albumite korrastamine tundusid vähem juhuslikud kui paljudes tänapäevastes teenustes. Samal ajal ei saa mööda vaadata vanusest: menüüd võivad olla kohmakad, sünkroonimine sõltub seadmetest ja mobiilikasutaja ei saa enam terviklikku iTunesi kogemust sellisel kujul, nagu seda kunagi tunti.

Mida inimesed tegelikult hindavad

Esimene tugevus on omanikutunne. Kui lugu või film on failina sinu arvutis, ei sõltu selle olemasolu sellest, kas teenusepakkuja muudab litsentsilepingut. See ei tähenda, et kõik kasutajad tahaksid faile käsitsi hallata, kuid neile, kes tahavad oma kollektsiooni säilitada, on see oluline erinevus. iTunes ei paku siin maagilist lahendust, küll aga raamistikku, millest paljud uuemad teenused on eemaldunud.

Teine tugevus on organiseerimine. Albumid, esitajad, žanrid, esitusloendid ja videofailid moodustavad süsteemi, mida saab ise kujundada. See kõlab tagasihoidlikult, kuid just siin tekib rakenduse kleepuvus. Kui oled aastaid oma kogu korrastanud, ei taha sa seda iga uue teenuse puhul nullist üles ehitada. Isiklik ajalugu muutub kasutamise põhjuseks.

Kolmas tegur on tuttav rütm. iTunes ei sunni kasutajat iga avamise järel avastama uut sisu, vaatama soovituskaarte või reageerima trendile. Avad rakenduse, valid kogu ja paned midagi mängima. See vähendab juhuslikku avastamist, kuid suurendab ennustatavust. Mõnele on see igav; teisele on see pärast pidevaid teavitusi lausa kergendus.

Siin peitub ka põhjus, miks iTunes ei saa otseselt konkureerida Avatar Worldi või Hill Climb Racinguga. Need mängud annavad kohe tagasisidet: liigud edasi, teenid midagi, avad uue ala või parandad tulemust. iTunesi tasu on vaiksem. Sa saad korrastatud kogu, kiirema juurdepääsu ja tunde, et sinu sisu ei ole laiali. See tasu muutub nähtavaks alles pärast pikemat kasutust.

Mis hoiab kasutaja tagasi tulemas

Kui mängul on korduvusmootor, siis iTunesil on harjumusmootor. Kasutaja tuleb tagasi, sest tal on kindel album, telesari, taskuhääling või videokogu, mida ta tunneb. See ei ole sõltuvust tekitav samas tähenduses nagu lõputu mänguvoor, vaid praktiline korduvus: sama seade, sama kogu, uus hetk.

Minu jaoks toimis kõige paremini esitusloendite ja kohaliku sisu kombinatsioon. Kui kogu on kord valmis tehtud, muutub käivitamise ja kuulamise vaheline tee lühikeseks. Mingit uut kontot ei ole vaja luua, soovitusmootorit ei pea õpetama ja reklaam ei katkesta rütmi. See on eriti märgatav videote puhul, mida tahad vaadata kindlas järjekorras või ilma võrguühenduseta.

Samas on säilitamise loogika nõrk, kui kasutaja ei ole valmis alguses tööd tegema. Failide nimetamine, kaanepiltide korrastamine, dubleerivate lugude eemaldamine ja seadmete vahelise sünkroonimise mõistmine nõuavad kannatlikkust. Uus kasutaja võib oodata, et kõik ilmub automaatselt paika, ning pettuda, kui tegelikkus on käsitöörohkem.

See teeb iTunesi trendi sotsiaalselt huvitavaks. Rakendust ei jagata tavaliselt sellepärast, et keegi leidis ühe suurepärase uue funktsiooni. Seda soovitatakse inimesele, kes kurdab, et tema meedia on laiali, kadunud või liiga tugevalt tellimuste külge seotud. Jagamise põhjus on probleem, mitte efektne trikk.

Kas seda on lihtne teistele näidata

iTunes ei ole eriti voogedastuslikus mõttes vaatemänguline. Mängu saab otseülekandes näidata, rekordit saab lühikese videona jagada ja uue tegelase avamine tekitab kohe reaktsiooni. Meediakogu korrastamine on aeglasem ning ekraanipilt kaustadest ei kanna sama emotsionaalset laengut.

Ometi on iTunesil üks tugev sotsiaalne vorm: nostalgia. Inimesed jagavad vanu esitusloendeid, räägivad esimesest ostetud albumist või näitavad, kuidas nad oma digitaalse kogu tagasi said. See loob vestluse, mis ei sõltu ainult rakenduse uuendusest. Kui trendi keskmes on mälestus ja isiklik ajalugu, võib see levida väiksemates kogukondades kaua pärast seda, kui algne uudis on kadunud.

Samuti tekitab arutelu Apple'i otsus jagada iTunesi funktsioonid eri rakendustesse. Ühelt poolt on eraldi muusika, video ja seadmehalduse rakendused selgemad. Teiselt poolt kaotas vana tervik osa oma identiteedist. Kasutajad, kes otsivad iTunesi, võivad tegelikult otsida ühtset kohta, mida Apple enam samal kujul ei paku. See vastuolu hoiab nime vestlustes elus, kuid muudab kogemuse uustulnukale segaseks.

Kus jutuvada tegelikult toimub

iTunesi ümber ei teki üht suurt fännibaasi, vaid mitu eri keskust. Tehnikafoorumites arutatakse paigaldamist, failivorminguid, varukoopiaid ja seadmete ühilduvust. Muusikahuvilised räägivad kogude säilitamisest ning vanade ostude kättesaadavusest. Arhiivindusele keskendunud kasutajad hindavad kohalikku salvestust, sest see annab nende failidele pikema elu kui juhuslik tellimus.

See killustatus muudab trendi vähem nähtavaks, kuid samal ajal vastupidavamaks. Ükski kogukond ei pea iTunesi kõigi jaoks vajalikuks. Iga rühm kasutab sellest erinevat osa. Mõnele on see vana sünkroonimisvahend, teisele muusikakogu, kolmandale videoesitaja ja neljandale mälestus varasemast digitaalsest elust.

Võrreldes 8 Ball Pooli või Subway Surfersiga puudub siin üks keskne edetabel, mille järgi hoogu mõõta. Puuduvad mängijate hooajad, võiduseeriad ja pidev sündmuste kalender. Seetõttu võib väljast paista, et trend on nõrk. Tegelikult on see lihtsalt teistsugune: kasutus kasvab otsingute, soovituste ja praktiliste probleemide kaudu, mitte ühe suure kampaania najal.

Mida uus kasutaja peaks ootama

Uustulnuk ei peaks alustama eeldusest, et iTunes on tänapäevane mobiilne voogedastusrakendus. Kui soovid kohe avada tohutut muusikakataloogi, saada isikupärastatud soovitusi või vaadata uut sisu ühe puudutusega, on uuemad teenused mugavamad. iTunesi väärtus algab siis, kui sul on juba oma failid, ostetud sisu või soov neid teadlikult hallata.

Samuti tasub arvestada platvormipiirangutega. Apple'i seadmetes on osa vanast kogemusest jagatud mitme rakenduse vahel ning arvutis sõltub kasutatav lahendus operatsioonisüsteemi versioonist. Enne alustamist tuleb kontrollida, millist rakendust ja milliseid funktsioone sinu seade tegelikult toetab. See ei ole põnev nõuanne, kuid säästab palju segadust.

Esimene kasutuskord võib tunduda aeglane. Kogu tuleb importida, metaandmed üle vaadata ja vajaduse korral esitusloendid uuesti luua. Kui lähened sellele kui korrastamisprojektile, mitte kiirele allalaadimisele, muutub kogemus mõistlikumaks. Pärast algset tööd on igapäevane kasutamine lihtne, kuid algus ei ole sama hõõrdumatu nagu voogedastusteenuses.

Videopleieri ja -töötleja kategoorias on see eriti oluline. iTunes sobib paremini olemasoleva videokogu esitamiseks ja haldamiseks kui moodsaks videotöötlusvahendiks. See ei asenda rakendust, mis lõikab klippe, lisab efekte või toodab sotsiaalmeedia jaoks valmis materjali. Selle ülesanne on pigem hoida sisu koos ja esitada seda usaldusväärselt.

Kui kaua hoog vastu peab

iTunesi trendi kestvus sõltub sellest, mida me trendi all mõtleme. Kui ootame kiiret allalaadimiste plahvatust ja pidevat nähtavust, on selle lagi madal. Apple ei ehita enam iTunesi ümber sama suurt ühtset mobiilset strateegiat ning kasutajad suunatakse järk-järgult eraldi teenustesse. Selles mõttes on vana nime sära pigem laineline kui kasvav.

Kui trend tähendab huvi kohaliku omandi, isikliku arhiivi ja reklaamivabama kasutuse vastu, on väljavaade parem. Tellimuste hinnad, kataloogide muutumine ja konto-sõltuvus panevad osa kasutajaid otsima alternatiive. Nad ei pruugi kõik iTunesi juurde jääda, kuid iTunesi algne mõtteviis muutub neile jälle arusaadavaks.

Siin on oluline erinevus nostalgia ja tegeliku kasulikkuse vahel. Nostalgia võib tuua inimese rakendust otsima, kuid ainult töötav kasutusviis hoiab teda seal. Kui failide haldamine on liiga keeruline või seadmete koostöö ebakindel, kaob emotsionaalne hoog kiiresti. iTunesi kestvus ei sõltu sellest, kas inimesed mäletavad seda, vaid sellest, kas nad saavad oma kogu probleemideta avada.

Minu hinnangul püsib iTunesi mõju veel kaua, kuid mitte tingimata sama nime all. Apple'i eraldi rakendused, kohalikud meediamängijad ja isiklikud pilveteegid kannavad edasi sama põhiküsimust: kellele kuulub sisu ja kes otsustab, kuidas seda esitatakse? iTunes võib väheneda tootena, kuid selle kasutusidee jääb alles.

Mis võiks huvi kiiresti jahutada

Kõige suurem oht on ebajärjekindel kasutuskogemus. Kui inimene leiab juhendi vana iTunesi kohta, kuid tema seadmes on menüüd ja rakendused teistsugused, tekib tunne, et kogu lahendus on aegunud. Selline segadus ei ole pelgalt kosmeetiline. See mõjutab usaldust ja muudab esimesed sammud tarbetult raskeks.

Teine probleem on konkurents mugavusega. Voogedastusteenus ei pruugi anda sama palju kontrolli, kuid see eemaldab suure osa käsitööst. Mõne kasutaja jaoks kaalub automaatne sünkroonimine, kohe töötav otsing ja soovituste rohkus üles kohaliku kogu eelised. iTunes peab sellise kasutaja võitmiseks pakkuma väga selget põhjust, mitte ainult meenutama paremat minevikku.

Kolmas jahutaja on failivormingute ja õiguste keerukus. Kõik ostetud või imporditud videod ei käitu ühtemoodi, kõik seadmed ei toeta samu lahendusi ning varukoopia vajadus jääb kasutaja enda kanda. Kui rakendus jätab mulje, et kogu on turvaliselt olemas, kuid tegelikult sõltub kõik ühest arvutist, võib mugavustunne olla petlik.

Ka sotsiaalne levik võib vaibuda. Nostalgia töötab hästi ühe või kahe jagamise korral, kuid sellest ei teki lõputut uut sisu. Kui arutelud jäävad ainult vanade aegade meenutamiseks, ei jõua need noorema kasutajani, kellel pole iTunesiga isiklikku ajalugu. Selleks et trend püsiks, peab rakendus või selle pärand lahendama tänapäevase probleemi, mitte ainult vana tunnet äratama.

Siiski ei pea iTunesi väärtus sõltuma massilisest tagasitulekust. Sellised tööriistad võivad olla olulised ka väikese, kuid püsiva kasutajaskonna jaoks. Muusikakogu omanik, pere videearhiivi hoidja või kasutaja, kes soovib võrguühenduseta töötada, ei vaja miljonite kasutajate heakskiitu. Ta vajab töökindlat viisi oma sisu avamiseks.

Seetõttu on minu lõplik hinnang kahetine, kuid mitte ebamäärane. iTunes ei ole uus mänguline nähtus ega rakendus, mida tasub alla laadida pelgalt trendi pärast. See ei paku Avatar Worldi vahetut mängurõõmu, Hill Climb Racingu füüsikat ega Subway Surfersi kiiret kordusmängu. Selle hoog tuleb teisest kohast: soovist taastada kord, omanikutunne ja kontroll digitaalse meedia üle.

Kui otsid moodsat mobiilset meediakeskust, võib iTunes tunduda liiga killustunud ja vana. Kui aga sul on oma muusika- või videokogu ning sa ei taha, et kogu sinu kasutuskogemus sõltuks ühest tellimusest, on selle pärand endiselt üllatavalt asjalik. iTunes ei tule tagasi ühe suure sähvatusena; ta püsib väikeste, praktiliste vajaduste kaudu. Just see teeb trendi vähem lärmakaks, kuid tõenäoliselt palju pikema elueaga kui enamik kiirelt levivaid rakendusemoe nähtusi.