Artikkel rakenduse Google'i esitlused kohtaGoogle'i esitlused mobiilis: töökindel abiline, mida piirab väike ekraan
AppCompare
Google'i esitlused on üks neist rakendustest, mille kvaliteeti märkab kõige paremini siis, kui midagi läheb valesti. Rongis tuleb muuta üht slaidi, koosolek algab kümne minuti pärast, internet kaob hetkeks ja fail peab ikkagi avanema. Sellistes olukordades ei loe efektne avaleht ega pikk funktsioonide nimekiri, vaid see, kas rakendus aitab mul kiiresti aru saada, kus ma olen, mida saan muuta ja kas mu viimane tegevus läks päriselt läbi. Minu hinnangul on Google'i esitlused mobiilis tugev eelkõige töökindla suuna hoidjana, kuid ta ei pääse täielikult ekraani väiksuse ja töölauakeskselt pärandatud loogika piirangutest.
Koostoime disaini ülevaade
Disaini põhiväide
Rakenduse keskne disainivalik on tagasihoidlikkus. See ei ürita muuta esitluse koostamist telefoni jaoks mänguliseks ega kuhja avakuvale kõiki võimalusi. Selle asemel juhib ta kasutaja kolme tuttava sammu kaudu: vali fail, ava slaid, tee muudatus. See kõlab lihtsana, kuid just selline järjestus määrab, kas rakendus sobib päris tööks või jääb hädaabinõuks.
Google'i esitlused
Google LLC · 4,6 · Free · Android, iOS
Google'i esitlused mõistab hästi, et mobiilis ei alustata alati tühjalt lehelt. Enamasti avaneb olemasolev esitlus, mida peab kiiresti parandama, kommenteerima või kellelegi näitama. Seetõttu on rakenduse väärtus suurem failide jätkamises kui uue kujunduse loomises. See on praktiline, isegi kui loovtööriistana tundub kogemus vahel kitsas.
Esimese kasutuskorra orientatsioon
Esimesel avamisel on loogika üsna arusaadav ka inimesele, kes pole rakendust varem kasutanud. Hiljutised failid asuvad nähtaval kohal, uue esitluse alustamine on eristatav ja kontoga seotud failid ilmuvad samasse üldisesse tööruumi, mida Google'i rakenduste kasutajad juba tunnevad. Ma ei pea esmalt õppima eraldi failihaldurit ega otsima peidetud töörežiimi.
Hea orientatsioon tuleb eriti esile siis, kui avan faili lingi kaudu. Rakendus ei tekita tunnet, et olen sattunud juhuslikku eelvaatesse. Slaid, redigeerimisvõimalus ja jagamisega seotud tegevused moodustavad selge esimese vaate. Samas võiks rakendus veel paremini selgitada, millal vaatan faili ainult lugemiseks ja millal saan seda muuta. Õiguste erinevus on olemas, kuid telefonis ei pruugi see alati esimesel pilgul piisavalt nähtav olla.
Uue esitluse loomisel on algus selge, kuid esimene tühi slaid võib mõjuda pisut liiga avara ja vaikse ruumina. Arvutis annab suur tööala võimaluse katsetada; telefonis võib kasutaja vajada rohkem suunamist, näiteks nähtavamat vihjet paigutuse või tekstikasti lisamiseks. Praegune lahendus eeldab, et kasutaja tunneb esitluste põhiloogikat juba varem.
Liikumine ja visuaalne hierarhia
Rakenduse navigeerimine töötab kõige paremini siis, kui liigun failide vahel või vahetan slaide. Slaidide pisipildid annavad dokumendile struktuuri ja võimaldavad kiiresti õige koha juurde hüpata. See on oluline erinevus tavalisest dokumendiredaktorist: esitlus on järjestatud ruum, mitte ainult pikk tekstiväli.
Redigeerimisvaates tekib aga paratamatu kompromiss. Põhisisu peab jääma piisavalt suureks, samal ajal kui tööriistad peavad olema käeulatuses. Google'i esitlused lahendab selle, asetades põhitegevused alumisse ja ülemisse piirkonda, kuid kõik muu liigub menüüdesse. See hoiab vaate puhtana, ent sunnib mõne lihtsa toimingu jaoks läbi mitu kihti liikuma.
Hierarhia on üldiselt mõistlik: esmalt näen slaidi, siis valitud objekti, seejärel selle objekti võimalikke toiminguid. Probleem tekib siis, kui valitud on väike element või tekstikast. Telefonis pole alati kohe selge, kas puudutus aktiveeris objekti, liigutas seda või paigutas kursori teksti sisse. Töölaual lahendab hiir sellise ebamäärasuse; puuteekraanil vajab see rohkem visuaalset tagasisidet.
Võrreldes näiteks Tumblriga, kus sirvimine on sisuliselt lõputu voog, nõuab Google'i esitlused teadlikumat ruumis orienteerumist. See pole puudus, vaid teistsugune ülesanne. Rakendus ei taha mind lõbustada ega hoida lõputus kerimises; ta tahab, et jõuaksin konkreetsesse faili ja muudaksin konkreetset kohta.
Tagasiside pärast tegevusi
Hea redaktor peab pidevalt vastama kolmele küsimusele: kas tegevus käivitus, kas see lõppes ja kas tulemus salvestus. Google'i esitlused annab neile enamasti vaikse, kuid piisava vastuse. Muudatuste sünkroonimine toimub taustal ning rakendus ei katkesta tööd iga väikese salvestamisteatega. See loob rahuliku rütmi, eriti kui liigun kiiresti mitme slaidi vahel.
Samas on vaikusel piir. Kui muudan teksti, lohistan pilti või kustutan terve slaidi, tahan kohe tajuda, et rakendus sai mu kavatsusest aru. Valitud objekti raam, liikumise hetk ja lühike teatekiht aitavad, kuid väiksel ekraanil võivad need jääda sõrme alla. Mõnel korral tekib tunne, et muudatus on tehtud, kuigi tegelikult valisin vale objekti.
Jagamine ja koostöö on paremini tagasisidestatud. Kui saadan faili või lisan kommentaari, on tegevuse tulemus tavaliselt selgem kui kujunduse muutmisel. Kommentaaride puhul on eriti kasulik, et arutelu jääb slaidiga seotud konteksti. See vähendab olukordi, kus pean eraldi sõnumis kirjeldama, millist pealkirja või pilti mõtlen.
Koostöö tugevus ei seisne ainult selles, et mitu inimest saavad sama faili avada. Tähtis on ka see, et rakendus aitab mul näha, milline osa tööst on minu ees ja milline kuulub teistele. Siin võiks kohalolu ja värskete muudatuste märgatavus olla mõnes olukorras jõulisem, kuid üldine kogemus jääb usaldusväärseks.
Hõõrdumine ja taastumine
Kõige ilmsem hõõrdumine tekib täpsuses. Telefoni ekraan sobib suurepäraselt teksti parandamiseks, kommentaari lisamiseks või slaidide järjekorra kontrollimiseks. See sobib märksa halvemini objektide täpseks joondamiseks, keerukate paigutuste loomiseks ja pika teksti vormindamiseks. Rakendus ei saa füüsilist ekraani suuremaks muuta, kuid ta võiks mõnes kohas puudutuse kavatsust paremini tõlgendada.
Taastumine pärast viga on seevastu tugevam. Kustutatud elementide või ebasobivate muudatuste puhul on tagasivõtmine arusaadav ja piisavalt käeulatuses. See muudab katsetamise vähem riskantseks. Ma ei pea iga väikest liigutust kartlikult kontrollima, sest tean, et viimase sammu saab tõenäoliselt tagasi võtta.
Keerulisemaks läheb olukord siis, kui internetiühendus katkeb või fail pole täielikult seadmesse jõudnud. Rakenduse võrguühenduseta kasutamine võib olla kasulik, kuid kasutaja peab enne teadma, milline fail on päriselt kättesaadav. Kui see eeldus jääb tähelepanuta, võib kõige ebasobivamal hetkel selguda, et vajalik töövoog sõltub ühendusest.
Siin on Files by Google'iga võrreldes huvitav erinevus. Failihalduris on probleem enamasti nähtav: fail puudub, asukoht on vale või ruumi pole. Esitlusrakenduses võib probleem olla nähtamatu, näiteks sünkroonimine ootab või õigused piiravad muutmist. Seetõttu vajaks Google'i esitlused mõnes tõrkeseisundis vähem vaikust ja rohkem otsest selgitust.
Järjepidevus kogu kogemuses
Rakenduse suur eelis on kooskõla Google'i ülejäänud töövahenditega. Failide avamine, jagamine, kommentaarid ja kontopõhine ligipääs tunduvad tuttavad. Kui kasutan ka Google Drive'i või dokumente, ei pea ma iga rakenduse jaoks uut mõttemudelit õppima. See järjepidevus vähendab vaimset koormust rohkem, kui esmapilgul paistab.
Järjepidevus ei tähenda siiski, et kõik oleks alati ühesugune. Esitlused vajavad slaidipõhist ruumi, tekstiredaktor vajab voolavat lehte ja failihaldur vajab kaustade loogikat. Google'i esitlused säilitab nende erinevuste vahel piisava iseloomu. Pisipiltide järjestus, objektide valimine ja esitluse eelvaade annavad rakendusele oma tööriistale sobiva käitumise.
Mõnes kohas muutub kogemus vähem ühtlaseks, sest sama tegevus sõltub sellest, kas valitud on tekst, pilt või terve slaid. Menüüde sisu muutub õigustatult, kuid kasutaja peab selle muutusega kiiresti kaasa minema. Eriti algaja jaoks võib tunduda, et tööriist kadus, kuigi tegelikult muutus valiku kontekst.
Ka Dominoes või Pooking - Piljard City näitavad omal moel, kui tähtis on konteksti järjepidevus: mängus peab puudutus alati andma kiiresti arusaadava tulemuse. Google'i esitlused on aeglasem ja mitmekihilisem, kuid sama põhimõte kehtib ka siin. Iga puudutus peaks jätma võimalikult vähe ruumi küsimusele, mis just juhtus.
Väikese ekraani otsused
Mobiiliversiooni parim otsus on see, et ta ei püüa kogu töölaua tööriistariba ekraanile suruda. Tööala jääb loetavaks ja kõige olulisemad tegevused on suhteliselt kergesti leitavad. See on eriti kasulik esitlusel, kus üks vale puudutus võib muuta terve paigutuse.
Teine hea otsus on slaidide pisipiltide kasutamine. Need toimivad korraga navigeerimise, järjekorra kontrolli ja dokumendi üldpildi vahendina. Kui esitlus on lühike, saan kiiresti tajuda selle rütmi: sissejuhatus, sisu, kokkuvõte. See pole pelgalt tehniline mugavus, vaid aitab hinnata, kas esitlus töötab tervikuna.
Piirangud ilmnevad tekstisuuruse ja objektide paigutuse juures. Sõrmega redigeerides muutub täpsus kiiresti ebamugavaks ning virtuaalne klaviatuur võtab juba niigi väikese tööala enda alla. Rakendus on seetõttu kõige parem kaaslane viimase hetke parandusteks, mitte põhjalikuks kujundustööks.
Ka ekraani pööramine ja klaviatuuriga kasutamine mõjutavad kogemust. Kui telefonile lisada füüsiline klaviatuur, muutub tekstisisestus palju mõistlikumaks, kuid rakendus ei muutu selle tõttu täielikult töölauatööriistaks. See on aus kompromiss, mida tasub enne pikema esitluse loomist endale teadvustada.
Mida kogenud kasutaja märkab
Kogenud kasutaja näeb kiiresti, et rakenduse tegelik jõud peitub töövoo jätkamises. Kui esitlus on juba loodud, saab telefonist teha ootamatult kasuliku kontrollpunkti: vaadata üle slaidide järjekorra, parandada kirjavea, lisada kommentaari, kontrollida jagamisõigusi või näidata materjali enne kohtumist.
Samuti hakkab silma, kui palju sõltub valiku täpsusest. Kogenud kasutaja ei puuduta lihtsalt objekti, vaid mõtleb ette, kas ta tahab valida teksti, tekstikasti, pildi või slaidi enda. See teadlikkus vähendab vigu, kuid näitab samal ajal, et rakenduse puuteinteraktsioon pole alati iseenesestmõistetav.
Edasijõudnud kasutaja hindab ka mallide, teemade ja jagamisõiguste mõju, kuid mobiilis pole nende haldamine alati kõige mugavam. Rakendus annab vajaliku kontrolli, ent sügavama kujunduse puhul hakkab telefon tunduma pigem kaasas kantava juhtpuldina kui täieliku stuudiona.
Minu jaoks on oluline veel üks detail: rakendus ei karista mind selle eest, et liigun töö ja ülevaatuse vahel. Slaidide vaatamine, kommentaaride kontrollimine ja redigeerimine kuuluvad samasse kogemusse. See vähendab katkestusi, mis muidu sunniksid faili eri rakenduste vahel edasi-tagasi saatma.
Kõige tugevam disainivalik
Kõige tugevam disainivalik on töö jätkamise esikohale seadmine. Google'i esitlused mõistab, et mobiilis ei otsita tavaliselt inspiratsiooni tühjale lõuendile, vaid lahendust juba käimasolevale ülesandele. Hiljutised failid, pilvepõhine ligipääs, kommentaarid ja lihtne slaidide vahel liikumine moodustavad ühe tervikliku lubaduse: ava fail ja saa tööga edasi minna.
See lubadus peab enamasti paika. Rakendus ei raiska aega liigsele tutvustamisele ega sunni mind iga kord uut tööruumi üles ehitama. Kui pean enne esinemist muutma kuupäeva, asendama ühe pildi või kontrollima, kas kolleeg jättis kommentaari, on telefon täiesti piisav.
Just siin erineb rakendus sotsiaalsetest rakendustest nagu Tumblr. Tumblr tahab, et avastaksin midagi uut; Google'i esitlused tahab, et lõpetaksin midagi pooleliolevat. Mõlemad võivad olla igapäevased, kuid nende edu mõõdetakse erinevalt. Esitlusrakenduse hea päev on sageli see, kui ma unustan, et ta üldse vahele tuli.
Lõplik disainihinnang
Google'i esitlused on mobiilis läbimõeldud ja praktiline töövahend, mille parimad omadused ilmnevad navigeerimise, koostöö ja taastumise hetketes. Ta aitab mul failini jõuda, näitab piisavalt selgelt, kus ma olen, ning annab enamasti võimaluse eksimus tagasi võtta. Need pole säravad funktsioonid, kuid just neist sõltub igapäevane usaldus.
Nõrgem külg on puuteekraanil täpselt tegutsemine. Väikese objekti valimine, keerukama paigutuse muutmine ja pikema teksti vormindamine võivad muutuda aeglaseks. Rakendus ei varja seda täielikult, kuid võiks valikukonteksti ja ühenduse probleemide kohta julgemalt märku anda.
Minu lõplik otsus on selge: Google'i esitlused ei ole telefonis parim koht esitluse nullist kujundamiseks, kuid see on üks usaldusväärsemaid kohti olemasoleva töö jätkamiseks. Selle disain ei võida tähelepanu efektidega, vaid hoiab kasutaja õigel rajal. Kui vajad mobiilset kaaslast, mis aitab enne koosolekut, reisi ajal või koostöö keskel päriselt edasi liikuda, täidab see rakendus oma ülesande väga hästi.
